Testis: Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD objektiiv

Sel korral testisin Tamroni võrratut teleobjektiivi ja nagu ma arvasin… seda oli juba väga raske Photopointi tagasi viia. Selle valgusjõulise ja stabilisaatoriga varustatud telezoomiga portreed on ikka väga kenad. Mõned esimesed näited:

1/500 sec f2,8 ISO 100 zoom@200 mm

1/125 sec f2,8 ISO 100 zoom@200 mm

1/100 sec f3,5 ISO 100 zoom@200 mm

Kõige lahtisema avaga pildistamist pean telega kõvasti harjutama, kuna millimeetrite mängus jäin valdavalt kaotajaks mina (mitte teravus). Kui aga ava natuke kinnisemaks keerasin, sain selguse ripsmetesse ja jäin tulemusega väga rahule. Üllatusin, et selle objektiiviga õnnestus teravad pildid saada ka säriajaga 1/100, mis stabilisaatorita tele puhul on pigem võimatu (vähemalt minul).

Mul on fotokotis Canoni stabilisaatorita fiks-avaga f4 teleobjektiiv (Canon 70-200 mm USM L) ja loomulikult testisin ning võrdlesin neid kahte kõrvuti. Mulle on senini see punase rõngaga Canon tundunud liiga pehme joonisega, õnneks kummutasin ma selle müüdi nüüd enda jaoks. Tamroni teravus on küll pisut nõelteravam, aga Canon ei jää palju alla. Alla jääb ta aga kindlasti olukordades, kus valgust on vähe. Teravat pilti on stabilisaatorita veelgi raskem saada, kuna käsi on ebakindel ja säriaega ei saa alati kiiremaks panna.

Istusin peale esimest sessiooni randa uhutud kännul ning vaatasin rannakive. Tõstsin kaamera ja uurisin kive ka läbi objektiivide. Kõigepealt Tamroniga ja siis Canoniga. Näitan võrdlust teilegi, kusjuures pean märkima, et… kummalegi pildile ei ole järeltöötluses sel korral tearvust lisatud:

Tamroni 70-200 mm tele zoom@200mm f2,8 1/320 ISO 200

Canon 70-200 mm tele zoom@200 mm f4 1/160 ISO 200

Kuigi Tamron on suisa poole raskem (1470 g) kui Canon (705 g) ja ka poole kallim, siis esmakordselt teleobjektiivi valides või upgrade’i otsides, soovitaksin kindlasti stabilisaatoriga mudelit. Teleobjektiivi puhul annab see lihtsalt nii suure eelise. Eriti kui kaamera kere on väike ning statiivi ei armastata.

Pildid Tamroni objektiivi headusest ja teleobjektiivi suurtest võludest rääkigu oma keelt:

1/640 f3,2 ISO320 zoom@98 mm

1/125 f3,2 ISO320 zoom@200 mm (ja tagumine silm on juba üsna udune)

Pildistatud kaupluse ukseavast, nagu tõeline staare jahtiv fotograaf ikka :)
1/125 f3,2 ISO400 zoom@70 mm

1/250 f2,8 ISO 125 zoom@70 mm

Osta Tamroni stabilisaatoriga 70-200 siit ja loe ilma stabilisaatorita Tamroni 70-200 mm objektiivi arvustust siit.

Tänan Photopointi selle vaimustuse eest, mis ma neid objektiive testides olen saanud! Iga uue objektiiviga on põnevus aina kasvanud ja pildistamisrõõm uuesti mu südame vallutanud.

Testin: Tamron SP 35 mm F1,8 DI VC USD

Talvel sain Photopointi lahkel loal testida Tamroni värsket 45 mm toru (loe lisa siit), nüüd aga laenutasin neilt ka laiema nurgaga ehk Tamroni SP 35 mm objektiivi.

Mind ootas ees pildistamine kitsastes ja hämarates oludes (ehk vihmasajusel päeval pisikeses katuseaknaga toakeses) ning soovisin selle valgusjõulise (f1,8) objektiiviga paremat tulemust kui oma universaalse ja f4 maksimumavaga zoomiga. Kohe esmalt tuleb öelda, et see oli õige valik!

Minu crop-sensoriga kaamera (EOS 60D) ees on 35 mm objektiiv nö normaal ehk sama, mis täiskaadri ees 50 mm. See tähendab, et moonutusi ei ole. Portreede ja eriti lähiportreede pildistamisel on see ülioluline.  Siin paar näidet.

Järgmine võimalus objektiivi testimiseks oli jaanipäeval. Püüdsin kaadrisse oma noore sugulase ja tegime temaga ühe kiire sessiooni. Mul oli raskusi lahtise avaga pildistamisel, kuna ma ei saanud teravust täielikult paika. Pildistasin f2,2 ning arvuti monitorilt vaadates on teravus pisut nihkes. Süü võib olla väheses praktikas või nihelevas modellis või… selles, et mu kaamera vajab selle objektiiviga koostöö tegemiseks kalibreerimist. Kahjuks ei tabanud ma õigel hetkel teha statiivilt kontrollvõtteid, et kindlat vastust teada.

Kui ava aga veidi lahtisemaks keeratud sai ja modell ebamugavusest nihelemise lõpetas oli pilt ikka tõesti terav (zoomiga ei anna võrrelda). Sellele pildile on küll järeltöötluses pisut teravust lisatud, aga suurema kaadri puhul seda vaja polekski.

Raskemates oludes, nagu vastu valgust või hämaras pildistades, oli mul teravustamisega raskusi ja pilt ka pisut pehmem kui ma sooviks. Samas meeldib mulle selle objektiiviga tehtud piltide mahe taust. Ava 4.

Objektiivi lähim teravustamiskaugus on 20 cm, seega sellega saab ka makrovõtteid teha. Mina makrosid ei armasta, aga üks jaanitule veerel õitsenud iiris jäi küll pildile. Ava 6.3.

Nüüd jõuame aga tagasi mu dilemma juurde – kas valida 35 mm või 50 mm objektiiv… Mul puudub endiselt vastus. Õige oleks öelda, et parim lahendus on omada mõlemaid. Teisalt tean, et pidevalt objektiive vahetada ka ei jaksa. Kolmkümneviiese puhul tundsin, et pean portree jaoks liiga lähedale minema ja kaamera sisuliselt näkku lükkama. See tundus ebamugav nii mulle kui pildistatavale. Samas kahest õest pilti ma poleks viikümnesega katusetoakeses ehk kätte saanudki. Seega on siseruumides ja seltskondi pildistaval fotograafil pigem vaja laiemat nurka (35 mm) ja paigal püsivate modellidega töötades eelistaksin ma ise 45 mm või 50 mm objektiivi.

Rannal päikeseloojangut nautides tegin ka ühe näitliku pildi objetkiivide vahest. Esimene tehtud 50 mm objektiiviga ja teine täpselt samast kohas istudes 35 mm objektiiviga.

Loe veel ühte arvustust sellest objektiivist siit ja osta see universaalne valgusjõuline fiksobjektiiv (suvel 2016 hind 699€) omale siit.

Järgmisena testiksin meelsasti mõnda stabilisaatoriga telezoomi 70-200mm, kui ma vaid saaksin kindel olla, et selle Photopointile ka tagasi raatsin anda :)

Leegike

Maailm, pange tähele… üks naerusuu on sündinud!

Emme-issi ja õe-venna suureks rõõmuks…

 

Teretulemast!

Vastsündinu pildistamine kodustes tingimustes.

Lapsed õue!

Kohati võiks nagu tunduda, et praegu on veel õuesessioonideks liiga jahe või kole. Nii see aga siiski pole. Näitan teile juba aasta tagasi tehtud pilte ühest imetoredast perest, kes julgesid kevade esimestel päevadel nina õue pista ja minuga raba veerel veidi lustida. Ei tundu ju, et neil oleks väga kõle ja külm, või mis?

Fotograaf lasteaia lõpupeole

Täna on õues tunda juba kevade ootust ja lastes märgata talveuimast ärkamist. Praegu on ka täpselt see aeg, kus tehakse lõpupidude plaane ning otsitakse õigeid kontakte. Kui te otsite fotograafi, siis jõudsite täpselt õigele lehele! Lasteaia lõpupidude pildistamine on olnud minu tegevusvaldkonnaks juba mitu-mitu aastat ja mulle meeldiks väikesed energiapallid pildile püüda ka sel kevadel.

Lasteaia aktuse ja sellele järgneva peomöllu pildistamine võib kesta tund või ka kolm. Soovi korral võime kokku leppida kas ainult aktuse osa pildistamise või siis pikema paketi osas. Tunni ajase paketi puhul jõuab pildile püüda vaid laulud-tantsud ja (koolivalmidus-)tunnistuse üleandmise. Pikemate pakettide puhul pildistan peale meeleldi ka igast soovijast perepildi. Kirjutage tinc.photo@gmail.com, mis kuupäeval, kus ja mis kellast alates lasteaias pidu algab ja leiame ühiselt parima paketi! Vastan teie päringutele 48 tunni jooksul.

Fotod teie lapse elu tähtsündmusest valmivad kolme-nelja nädala jooksul ja lisatakse siis veebigaleriisse. Sealt saab iga lapsevanem ise meelepärased fotod alla laadida ning seejärel paberile trükkida lasta. Ühtlasi annan kaasa kaks CD plaati rühma õpetajate, lasteaia või lapsevanemate jaoks.

Peatsete kuulmisteni,
Tiina / Tinc

Valik

Kaalun juba pikemat aega uue objektiivi ostu ja sain oma valiku kergendamiseks Photopointilt ühte võrdlemisi värskelt turule tulnud objektiivi testida. Olen kaalunud  pikalt, kas vajaksin oma poolkaader kaamerale (EOS 60D) pigem 50 mm või 35 mm fiks objektiivi. Pildistan palju laste üritustel, peresid ja vastsündinuid. Üritustel on mu lemmikuks alati olnud universaalne zoom (Canon 24-105 mm f4), millega saan pildistada nii üldist melu kui ka teha lähiportreid. Õues lastega mängides kasutan samuti zoomi, kuid portreed teen (seni veel) oma esimese objektiivi ehk Canoni 50 mm f1,8’ga. Sama objektiiviga pildistan ka beebisid. Nüüd aga hakkab mu vana fiksi joonis liiga pehmeks muutuma ja lisaks on mul pidev hirm, et ühel hetkel ta enam ei tööta, kuna ta kukkus mul ca aasta tagasi taskust välja.

Uuest objektiivist unistades olen pikalt mõelnud, kummale mul siis reaalselt rohkem kasutust oleks, kas 50 mm’le või peaks vaadet laiendama ja valima 35 mm. Kuuldes uuest Tamroni 45 mm stabilisaatoriga torust saabus justkui lahedus iseenesest. Või kas saabus?….

Testis: TAMRON 45 mm f1,8 Di VC USD

Esimesed katsetused uue Tamronist sõbraga tegin loomulikult oma kodus. Keerasin uue toru, mis on pisitillukese Canoni 50 mm f1,8ga võrreldes märgatavalt kaalukam ja pikem, ette ja proovisin laste mängu jäädvustada. Mahtusin napilt uksepiidalt pildistama ja tundsin kohe laiemast nurgast puudust. Samas tundsin rõõmu kaamera kiirest ja vaiksest teravustamisest. Hiljem pilte lapates nägin, et teravus oli iga pildi puhul täpne. Tulemus, mida ma märgatavalt odavama Canoniga valdavalt ei saavuta.

Järgmised fotod tegin aga juba reaalsel sessioonil vastsündinuid pildistades. Vastsündinute puhul ma laiemast nurgast puudust ei tundnud (vastupidi, kõik tundus mahtuvad just täpselt õigesti kaadrisse) ja tänasin mõttes Tamronit pildistabilisaatori eest. Toolidel ja diivanil turnides sain tänu sellele kiirelt teravad pildid tehtud.

Jäin objektiiviga väga rahule, pildid olid nõelteravad ja joonis kaunis. Meeldis see, et teravustamisel objektiiv ei saaginud ja töötas vaikselt. Pildistabilisaator andis lisakindluse, et äärealadel töötavate seadetega õnnestub terav kaader saada ja tugevam ehitus töömugavuse.

Nüüd ootan võimalust, et proovida ka uut Tamroni 35 mm objektiivi. Parim lahendus oleks loomulikult omada mõlemat, nii 50 mm kui 35 mm, oma fotokotis, kuid senini kahtlen kuivõrd kasutust minul see 35’ne leiaks. Samas on see poolkaadri ees ju sisuliselt sama, mis viiekümnene täiskaadri ees… Võibolla olen juba nii ära harjunud oma “kitsa vaatega”, et lainurgaga hakkama ei saagi või siis vastupidi, avastan hoopis uue vaatenurga.

Tänud Photopointile lahkuse eest ja jõudu kõigile oma valikutes!

Sama objektiivi on testinud ka Penelope Russak. Loe lisa siit.

 

Maailma suurim rõõm

Mintš

Kui ühes peres on nii palju armastust, siis sellest saabki sündida vaid kõike head ja toredat.

 

Kolm on seltskond

Üks imetore seltskond krutskeid täis poisse ja pisike printsess, keda mul oli rõõm pildistada ka paar aastat tagasi (vaata eelmise korra pilte siit). Siis kui tilluke preili oli alles mõni nädal vana ja vennakesed ähmi ning õhinat täis.